15. jaanuar 2010

Nagu ikka hommik käes ja tavaline kella 5.30 ärkamine. See on juba harjumuseks saanud, imelik küll. Meie Annelaga tegime plaani, et hommikul läheme jooksma. Nii sai ka tehtud, jooksma läxime kella 6.00 ajal, hea ilm oli selleks. Jooksime mööda ranna äärt, see oli nii mõnus, täiega nautisime. Muidugi väga raske oli, kuna pehme liiva peal ei ole väga lihtne,m pulss viskas ikka korra päris kõrgele. Tegime ikka tempoga:) Jooksime oma 30 minutit, rannas oli isegi rannavõrkpalli platsid kuus tykki kohe ja võrgud olid ka erinevate kõrgustega ehk siis naistele, meestele ja lastele:). Seekord me veel ei mänginud, vaid kontrollisime võrgud üle:) Jooksime tagasi ja jooksime kohe ka ookeani, lihtsalt nii mõnus, ainult, et päris soolane oli:) Korra juba unustasin selle ja suu vett täis. oi see oli vastik, aga noh see ununes ka kohe. Lained olid megad, püüdsime laineid:). Läxime, siis ranna juures olevasse majja, kus sai pesta, mitte just soojaveega, aga noh harjumise asi. Pestud, joostud ja tunne oli mega. Tegime auto korda, sõime hommikust, loomulikult Michel´i kohvi, mis oli nagu kirss tordil. Kell oli 8.30 ja suundusime ülevaatusele. Sinna sõidsime mingi 20 minutit. Jõudsime natuke varem kohale ja jäime ootama. Hakkasime siis oma auto dokumente välja võtma, et mehhaanikule täidata, et oleme algust teinud. Siis aga Annela ütleb, et tal dokumente ei ole, need, mida saime RTA-st. Meil Janaga, et mida, peavad olema. Olime kindlad, et need pandi läpaka kotti. Otsisime kõik auto läbi ja ei midagi, siis tuli meelde, et paberid pandi ühe reisikaardi vahele, aga selle hommikul oli Jana prügikasti visanud. Meil närvid jumala läbi, täiega paanika. Otsustasime kohe tagasi minna randa, kus ööbisime, et käime vaatamne prügikasti üle. Teel sinna kõik üritasid mõelda, kas äkki panime kuskile mujale ja kui tõesti neid ei ole, peame uuesti kysima, aga see oleks täielik mark, et tulevad tydrukud, kellel hädasti on dokumente vaja ja viskavad lihtsalt prügikasti, täitsa normaalsed onju:) Õnneks rand ei olnud kauge ja tee oli meil jub a selgeks saanud. Jooksime kähku prügikasti juurde ja jumal tänatud paberid olemas, kujutasime ette kuidas meid vaadati, plikad tuhnivad prügikastis. Vaatasime kella 9.05, selge olime hiljaks jäänud, aga ikkagi läheme mehaaniku juurde ja vabandame ta eest. Jõudsime ülevaatusele 9.30. Mehaanik ei olnud väga vihane ja võttis meid ette. Hakkas ülevaatust tegema. See kestis kõigest 10 minuti ja valmis, maksime ära ja saime kätte pinkslipi. Jesss nüüd edasi mineks kindlustust tegema ehk greenslipi. Tänasime mehaanikut abi eest ja kinkisime talle Kalevi šokolaadi.

Suundusime kaubamajja, kus pidi saama ka teha liikluskindlustust. olgu sõidsime kaubamajja, läxime siis kinldustusfirma kontorisse. Meid võeti vastu küsiti, et millist kindlustust soovime ja meie muidugi kõige odavamat ja 12 kuuks. Olgu ametnik tegi paberid korda, sisestas kõik meie andmed, et kes autoga sõidavad. sellega sai korda ja tundsime rahuolu. Läxime siis natuke ka šoppama, see kaubamaja oli tohutult suur, et sinna tõesti võis ära eksida. läxime veel McDonaldsisse, et netti minna, et teha meie rego makse. See et rego makset teha peab olema tehtud ülevaatus ja kindlustus ja siis rego makse. Olime netis ja alustasime rego maksmisega, aga ei midagi. Õnnestunud olime kaubajamas veetnud oma 4 tundi. Otsustasime, et läheme ikkagi RTA-sse kohale ja palume abi. Sõidsime sinna, Annela läx siis küsima, et mis edasi teha. Meie Janaga ootasime välja, kui tuli Annela ja ytles, et see kindlustus, mis me tegime ei olnuki liikluskinldustus vaid nn kasko. ja see tähendas, et me ei saanudki rego eest maksta. Niisiis me jumala paanikas jälle, et mis asja. Kohe helistasime kindlustusse, kus me selle tegime, et tühistame. Õnneks läks hästi saime tühistatud ja ei pidanud midagi maksma. Tundisme ennast ikka eriti lollina:) Tegelikult uli välja, et kõik asjad nii ülevaatus kui liikluskindlustus sai teha RTA nurga taga, aga keegi meile seda ei öelnud. Läxime siis kontorisse, kus saime tega greenslipi. Jess sellega saime korda 12 kuuks tehtud kindlustus. Nüüd võisime panna uue rego kleepsu akna peale 2010. See oli nii hea, ainult viimane asi oli rego kleepus eest veel 42 doltsi maksta ja kõik olemas. seda sai mksta ainult netis, nii et selleks pidime minema netti, aga seda teeme teel Perthi. Te ei kujuta ett kui hea meel meil lõpuks oli kui kõik tehtud, suur töö sai tehtud veel selliste viperustega, et õudne. Nüüd me itsitame kõigi nende juhtumiste üle. See jääb ikka eluks ajaks meelde.Nyyd võisime julgelt Perthi poole sõita. Meie vahepeatus Adelaid. Seniks siijah

PS. Jätsin ühe olulise asja välja. My bad. Käisime ära Palm Beachil, see asub Manly linnast 30 km põhjapoole. Seal on rand kus toimub meie kõigi eestlastele tuntud ja armastatud seriaal "Kodus ja võõrsil".See kui´me sinna jõudsime oli nii ära tundmise tunne. Kõik need paigad, kus oli filmitud , olid kõik nii ehtsad. Ilm oli kyll tuuline ja see pärast me ei läinud ka ujuma, aga jalgupidi käisime ikka ära. Nägi Summer Bay rannakohrvikut. See oli lihtsalt liiga lahe ja kõik see vaade. Jumalik.