18. jaanuar 2010

Hommik ja aeg tegutsema hakata. Öö oli seekord külmem ja pidi isegi veidi paksema teki peale panema. Õnneks hommik oli juba soojem ja päike väljas. Rannas kyll oli jube tuuline, aga see ei kohutanud meid. Tegutsesime ruttu, vahetasime riided, püüdsime pesta ja minna Adelaidi kesklinna. Meil oli aega kella 16.00, sest siis hakkas ratta võistlus, kus osales ka meie oma poiss Rene Mandri. Sõidsime kesklinna ja otsisime parklat kus peatada ja teha aega parajaks. Niisiis seiklesime linnas ja leidsime suhteliselt ligidal oleva pargi, mille äärde saime ka auto parkida. Õnneks oli võistlusrada seal ligidal, pisut kõndimist läbi pargi ja kohal. Käisime enne poes ja tegime pargis pikniku. Tundisme ennast mõnusalt, võtsime samal ajal päikest ja jõime mõnusat Passion Popi. Kõhud said täis ja meel oli super.
Enne pikniku käisime ikka ka linnapeal ja vaatasime ka Adelaidi. Kesklinnas oli tihe sagimine, sest ikka toimus rattavõistlus ja tegu oli väga tuntud võistlusega Cycle down under. Osaleb ka Lance Armstrong, woweo see oli nagu loteriivõit:D
Igaljuhul kell hakkas juba sinnamaale jõudma et aeg minna raja äärde. Läxime Annelaga ees ära ja võtsime head kohad, kus võistlust vaadata. Päike lõõmas, rahvas elas kaasa ja nautis üritust. Nii lahe oli vaata kuidas perekonnad tulevad, kaasas matka toolid, kylmakastid söögi ja jookidega ning elavad võistlusele kaasa. Mõnel oli ka tehtud plakat ergutamaks omasid.
Nii tegime ka meie, tulime ergutama meie Rened:) Renel läks väga hästi, ikka sellepärast et meie seal olime ja karjusime ikka kõige kõvemini.
Nägime ka Lance Armstrongi, tegime ka pilti. See oli nii lahe, et selline kuulsus seal oli.
Võistlus kestis paar tundi ja liikusime auto poole, et hakata edasi minema. Saime korra kokku veel Rene Mandriga, jõime kohvi ja rääkisime juttu.
Peale seda sõidsime edasi Perthi poole. Perthi on 2697 km Adelaidist ja ostustasime, et hakkame kohe edasi sõitma, et mitte venitada.
Adelaidist saime välja kuskil peale 20.00 hakkab juba vaikselt pimedaks minema. Jaana sõidab, kuid pimedas juba raskem. Tegime Jaanaga vahetust ja edasi sõitsin mina. Esimene kord ikkagi vasakul pool sõita, täitsa imelik, aga lõpuks harjus ära. ei teagi kui palju sõitsime, aga tegime lõpuks ikka peatuse haagise pargis, sest lihtsalt liiga väsinud ja pime oli. Nii siis põnev päev sai jälle läbi ja aeg põhku pugeda. senix aidaaaa